AINO BACH Mustlane hobusega 1937
juuni 8, 2018
ADO VABBE Joonistus 1950-ndad
juuni 8, 2018
Show all

KARIN LUTS Tüdruk 1938

Helista 5150553

Karin Lutsu loomingus torkab silma autoportreede rohkus. Mis pole küll tavatu, ent Lutsu 1920–30-ndate loomingus torkab silma lisaks otsestele autportreedele silma tema minapildiga seostatud näotüübi järjepidev kasutus. Just seetõttu on tema teoseid tõlgendatud nartsissismi mõiste abil ning seostatud art déco mõjutustega kunstis laialt levinud lapsnaise ehk femme enfant‘i kujuga. Lutsu maalide leerilapsi ja mitmeid teisi naistegelasi, sh ka mõningaid enesekujutisi võib tõepoolest vaadelda tollal moes olnud populaarse nn nukuliku või daamiliku naistüpaaži esindajatena, kuid samas köidab vaatajat naisekujutiste ja eriti kunstniku enda kujutise puhul nii iseloomulik sirgjooneline kehakeel ning autportreedele omane iseteadlik pilk, mis annab tunnistust autori püüdlustest enesepildi loomise vallas. Sellisena võib vaadelda ka külmnõelatehnikas teostatud graafilist lehte „Tüdruk“ (1938).

Žanr: portreed

Materjal: külmnõel

Kunstnik: Karin Luts

Mõõdud: 10,5 x 8 cm

Kirjeldus

Kunstniku kohta

Karin Luts (1904–1993) õppis aastani 1928 Pallases Konrad Mäe ja Ado Vabbe juhendamisel. Täiendas end 1928–29 Pariisis Académie de la Grande Chaumiere’s; 1939 õppis Roomas. Töötas vabakunstnikuna Tallinnas, oli Tartus Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli õppejõud. Täiendas end graafika alal 1960–68 Stockholmis ja Pariisis, klaasimaali, monumentaalmaali ja kunstiajalookursusi võttis jällegi 1968 Stockholmis.

Alustas 1920-ndate II poolel uusasjalikus laadis maalidega; neis avalduvad naivism ja grotesk jäid talle omaseks ka hiljem. Isikupärane peen maalilisus kujunes 1930-ndatel. Karin Luts oli kunstnik, kes sellise rafineeritud naiivsusega juba Pallase õpilasena tähelepanu äratas. Käsitlusviisis on hilisimpressionismi ja fovismi sugemeid. Suurepärase joonistajana lõi eksliibriseid ja raamatuillustratsioone, kavandanud siidimaalinguid, gobelääne (sai Pariisi maailmanäitusel 1937. aastal kuldmedali) ning teatrikostüüme. 1950-ndate keskel muutus vorm abstraktsemaks, 1970-ndate loomingut on mõjutanud metafüüsiline maal. Vabagraafikas tegi 1960. aastaist tehniliselt meisterlikke, rafineeritud vormikäsitlusega litograafiaid ja värvilisi gravüüre, kus figuratiivne on põimunud abstraktsega. Ta on avaldanud üle 40 artikli eesti ja välismaa kaasaegsest kunstist.

Karin Luts jagas oma elu ja loomingut kahe kodumaa, Eesti ja Rootsi vahel. Rootsi sattus ta 1944. aastal sõjapõgenikuna, kus liituski tema huvide ringi graafika. Just värvilise graafika meistrina saavutas ta suurema tuntuse Euroopa kunstimaailmas. Tema suureks mõjutajaks oli Eduard Wiiralt. Karin Luts oli eesti esimene naiskunstnik, kes ka kirjasõna vahendusel sekkus kunsti probleemidesse ning osales aktiivselt kunstielus.

Sõjaeelsel ajal ei olnud graafika Lutsule esmase tähtsusega, pigem võib sellega tegelemist siduda „leivateenimisega” – ta tegi raamatuillustratsioone. Eduard Visnapuu „Loomade elu“ illustreerimise eest sai ta ka autasusid. 1935. aasta kevadnäitusel imetles Hanno Kompus Lutsu eksliibriste kultiveeritud viimistlust. Lutsu sõjajärgset graafikat saab jagada mitmesse suurde sarja. Tihtipeale on mitu seeriat töös ühel ajal ja sageli pöördub ta uute värvidega plaatide juurde tagasi. Esimene suurem esinemine graafikaga oli Lutsul 1961. aasta märtsis, kui ta organiseeris Stocholmi Eesti Majas graafikanäituse.

 

1920. aastaid on seostatud I maailmasõja järgse naise rolli, riietuse, välimuse ja käitumisnormide demokratiseerumisega, mis oli alguse saanud juba 19. saj lõpus, seda eriti sufražistliku liikumise raames tekkinud nn uue – modernse ja emantsipeerunud – naisetüübi näitel. Eesti provintslikke ja suhteliselt konservatiivseid olusid on raske võrrelda Euroopa metropolides toimuvaga, kuid linnastumisel, (piiratud tegevusalaga) naisliikumisel ja Euroopast tulenevatel massikultuurivooludel oli siingi oma roll naiste ühiskondliku rolli teisenemises. Ka Pallase kunstikoolis iseloomustas 1920. aastatel mitmeid noori naiskunstnikke isepäine ja mittekonformistlik käitumisviis, mida oma päevikutes on kirjeldanud Karin Luts ning mis tema enda puhul sai poolirooniliste märkuste osaliseks: tema õpetaja Ado Vabbe olla teda narritamisi „geniaalseks eideks” ja „garssoniks” (la garconne ‘iks) kutsunud. Luts on kirjeldanud, kuidas ta loobus pärast kunstikooli astumist kandmast naiselikku, sipelgataljega pihikkleiti, märgates, et sellise välimusega kunsti vallas kaugele ei jõua. Võttes eeskuju õdedes Meidest, muretses ta endale rohelise jahimehemütsi ning kandis lillasid sukki, samastades end niimoodi kunstikooli sufražettidega, kes kandsid lihtsaid särkpluuse ja värvilisi sukki.

 

 

 

 

Ülevaated (0)

Ülevaated

Tooteülevaateid veel ei ole.

Ole esimene, kes hindab toodet “KARIN LUTS Tüdruk 1938”

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

* Copy This Password *

* Type Or Paste Password Here *