ANTS LAIKMAA Kubistlik maastik, 1910-ndad
august 17, 2018
Show all

OSKAR GEORG ADOLF HOFFMANN Naine rannal, 1900

Helista 5150553

“Naine rannal” on ajastut ja Hoffmanni tuntumat loomingut arvestades küllaltki visandlikus laadis ning kujutatava asend – vaataja poole seljaga – ebatüüpiline, klassikalisel kujul portree antud teos ei ole. Maal kirjeldab võrku puhastavat naist, tema näost on aimatav ainult neljandik profiilist, ent kindla käe ja rühi põhjal otsustades on portreteeritav noor. Näiv juhuslikkus annab veenvalt edasi muljet, mis võiks vastata nn tüübile perenaisest, külaelu tööst ja pühendumusest.

Maali valmimise ajal elas Hoffmann Peterburis, seega pole teada, millise maa kaluriküla siin kujutatud on. Arvatavasti on tegu üldistusega, võimalik, et n-ö realistliku allegooriaga naise tööst või ühest töö(etapi)st kalurikülas. Samuti on pildile kuhjatud hulganisti erinevaid detaile nagu ankur, teadmata sisuga pamp, korv ja osa paadist. Samas ei paista teos olevat idealiseeritud, liigselt romantiline, pigem vaikselt austav, mittesekkuv. Maali tonaalsus on ühtaegu kirgas ja tagasihoidlik – kõiki värve, välja arvatud helesinist merd, katab pruunikas varjund, mille kontrastiks hakkab naise pluusi oranž. See viitab ka, et teos on maalitud vabas õhus.

Žanr:  olustikud, portreed

Materjal: papp, õli

Kunstnik: Oskar Georg Adolf Hoffmann

Mõõdud: 31 x 24,5 cm

Kirjeldus

Kunstniku kohta

 

Oskar Georg Adolf Hoffmann (1851 – 1912), baltisaksa kunstnik, oli kuulus Eesti talupojatüüpide maalija. Ta sündis Tartus, kus sai ka algteadmisi maalikunsti alal (Konstantin von Kügelgenilt). Edasi läks ta õppima Düsseldorfi kunstiakadeemiasse, kus tema juhendajateks olid muuhulgas Eduard von Gebhardt ja Eugen Gustav Dücker. Nende kahe kunstniku mõjutused on tunda Hoffmanni küpses loomingus, kuhu kuulub ka “Naine rannal”. Kui kunstniku loodud talumeeste portreedes peegeldub Gebhardti maalide tegelastele iseloomulik karakterite psühholoogilise iseloomustamise täpsus, siis Dücker juhatas noore kunstniku maastikumaali juurde. Düsseldorfi maalikoolile oli suureks eeskujuks 17. sajandi hollandi maastiku- ja žanrimaal. Hoffmann käis õppereisidel Vestfaalis, Reini ülemjooksul ja põhjamere saartel. Lühikest aega õppis Hoffmann ka Pariisis. Pärast kooli lõpetamist asutas Düsseldorfis oma ateljee, mõne aja pärast kolis aga Tartusse, misjärel siirdus Peterburi.

Hoffmanni looming koosneb peamiselt olustikumaalidest – ta on loonud nii õli- ja akvarellmaale, oforte kui ka joonistusi -, mis kujutavad eesti talupoegi, eesti maastikku ja külaelu. Ta on maalinud ilmekaid talupojatüüpe tööl, kõrtsis ja isegi ajalehte lugemas. Hoffmann on 20. sajandi algusaastatel loonud maale ka “Kalevipoja” ainetel. Vahemärkuseks, baltisaksa estofiilsus ei lõpe Hanno Kompuse arvates eesti rahvusliku sünniga – Kompus on Kristjan Raua rahvusromantismi eellugu visandades osutanud estofiilsuse avaldustele Düsseldorfi Kunstiakadeemias õpetanud või õppinud kunstnike, st ka Eduard von Gebhardti, Eugen Dückeri ja Oskar Hoffmanni loomingus, nende suhetele eesti ainesega, mille hulgas on põhiliselt realistlikud Eesti maastikud (vahel ka kergelt sümbolismist mõjutatud tööd), millest hoovab kiindumust kodumaisesse loodusesse.

Hoffmanni teostes võib märgata kujutatava iseloomulike joonte, sh ühiskondlike ja etniliste tunnuste esiletoomist ning portreedes valdavat rembrandtilikku heleda-tumeda käsitlust, mis on omane Düsseldorfi koolkonnale, düsseldorfilikule pruunikale koloriidile on ta lisaks suutnud anda varjundirohkust ja maalilist värskust.

 

 

 

Ülevaated (0)

Ülevaated

Tooteülevaateid veel ei ole.

Ole esimene, kes hindab toodet “OSKAR GEORG ADOLF HOFFMANN Naine rannal, 1900”

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

* Copy This Password *

* Type Or Paste Password Here *