SERGEI VINOGRADOV Küla naised, 1910-ndad
august 17, 2018
OSKAR GEORG ADOLF HOFFMANN Naine rannal, 1900
august 17, 2018
Show all

ANTS LAIKMAA Kubistlik maastik, 1910-ndad

Helista 5150553

“Küla naised” on soojades toonides terava valguse ja tugevate kontrastidega maal. See asub kusagil realismi ja impressionismi vahelisel pinnal. Maal on mõjus, eriliselt rõhutatud vananaiste tõttu, siin hakkab oma osa ka ümbritsev olustik ja kompositsioon (justkui kummis tagaplaan) mängima.

Žanr:  figuurikompositsioon

Materjal: puitplaat, õli

Kunstnik: Sergei Vinogradov

Mõõdud: 36 x 29,5 cm

Kirjeldus

Kunstniku kohta

Ants Laikmaa (1866-1942; kuni 1935 Laipman(n)) sai esimese hariduse, ka kunstilise, emalt. Kunsti algteadmised sai ta ka Theodor Albert Sprengelilt, Laikmaa õppis aastatel 1890-91 Peterburis, kus tutvus Johann Köleriga. Laikmaa võeti vastu Düsseldordi Kunstiakadeemiasse, kuhu otsustas muide Riiast kohale jõuda jalgsi. Ta õppis seal 1891-93 ja 1896-97, kuid lahkus õppesüsteemis pettununa seda lõpetamata. Vahetult pärast akadeemiast lahkumist töötas mõnda aega Düsseldorfis, tegi õpireise ka Belgiasse ja Hollandisse. 1899. aasta sügisel tuli Laikmaa Tallinna, peagi lahkus aga Pariisi maailmanäitusele, tagasiteel peatus pikemalt Münchenis. Vahepeal elas kunstnik Haapsalus, käis õpireisil Helsingis. 1903. aastal asus taas Tallinna ning avas joonistus- ja maalimiskursused, mille muutis peagi ateljeekooliks (tegutses kuni 1907. aastani), mis oli esimene eesti kunstiõppeasutus. 1907. aastal asutati Laikmaa eestvõttel ka esimene eesti kunstiorganisatsioon Eesti Kunstiselts. Samal aastal ta aga arreteeriti ning saadeti kodumaalt välja, maapaos viibis Laikmaa kuni 1909. aastani. Sel ajal töötas ta Soomes Viiburis ning Peterburis. Seejärel reisis ta Lääne-Euroopas (Viin, Budapest, Rooma), 1910.-1912. aastal elas Capril ja Tuneesias, hiljem viibis pikemalt Berliinis. 1913. aastal taasavas Laikmaa Tallinnas ateljeekooli, mis töötas kuni 1932. aastani. Tal oli palju õpilasi, teiste hulgas Nikolai Triik, Paul Burman, Otto Krusten, Aleksander Tassa, Märt Laarman, Aleksander Uurits ja Oskar Kallis. Kooli sulgemise järel asus Laikmaa elama Taeblasse Kadarpiku külla, kus oli alustanud rahvusromantilises stiilis maja ehitamist.

Eesti Kunstielu algas Kristjan Raua ja Ants Laikmaa aktiivsest tegevusest. 1901. aastal korraldas Laikmaa Provintsiaalmuuseumis oma töödest näituse, see on ühtlasi esimene eesti kunsti näitus. Tema korraldatud oli esimene eesti kunsti üldnäitus 1906. aastal Tartus. Laikmaa looming ning pedagoogiline, kunstikriitiline ja organisatsiooniline tegevus kujundas suurel määral 20. sajandi alguse eesti kunsti ja kunstielu, eeskätt Tallinnas. Juba kunstiõpingute ajal, eriti aga 20. sajandi alguses kritiseeris ta eesti ajakirjanduses akadeemilist, sealhulgas baltisaksa kunsti, tõstatas loodus- ja muinsuskaitseprobleeme ning avaldas reisikirju. Pedagoogina suunas ta õpilasi lähtuma natuurist ning käsitlema eesti rahvaluule ainest, kogus nendega ainelist vanavara, käis ka õpireisidel Peterburis, Helsingis, Moskvas ja Stockholmis ning korraldas õpilastööde näitusi.

Laikmaa oli peamiselt pastellmaalija. Varasemad teosed rajanevad toonivahekordadel, põhitoon on hele ja üldmulje kiire jäädvustamisega on saavutatud vahetu elamuslikkus. Tema meelisžanriks oli portree, kus on nähtav kindel joonistuslik struktuur: ajastu meeleolusid väljendab rahvusromantiline F. R. Kreutzwaldi portree “Kaugel näen kodu kasvamas” (1903, hävinud, kordus 1926, EKM), kunstiküpsemalt avalduvad rahvusromantiline hoiak, sümbolism ja juugendlik dekoratiivsus maalis “Lääne neiu” (1903, EKM). Kaasaegsete haritlaste portreedes on impressionistlikku spontaansust ja helgust, Eesti talupoegade portreedest on ilmekaim “Vana Aitsam” (1904, TKM). Maapaos tõusis kesksele kohale impressionistlik maastikumaal. Vähehaaval muutus tema käsitluslaad stiliseerivamaks ja dekoratiivsemaks. Capri ja Põhja-Aafrika maastikes on kasutatud kontrastvärve ja stiliseerivat musta kontuuri, sama võib näha selleaegsetes portreedes (1910-12); mõned mere- ja Tunise linnavaated ning beduiini neidude portreed on impressionistlikud. Laikmaale meeldivad raskepärasemad värvikooslused, maastikes puudub lõunamaine heledus. Rännuaastate silmapaistvaim teos on karakteritihe “Mia padrona” (1910, EKM).

Laikmaa loomingu kõrgaeg kestis 1920-ndate keskpaigani. Kodumaal jätkas ta maalimist väljakujunenud laadis; valmis maastikupilte Lääne-Eestist ja saartelt ning tähelepanuväärseid portreid, mitmeil neist kujutatud huvitavaid rahvatüüpe. Vahelduseks lõi lillepilte, eelistas maalida krüsanteeme. 1920-ndate keskpaigast arenes looming maalilisemaks, maastikes süvenes romantiline meeleolu, portreedes aga realism.

 

 

 

Ülevaated (0)

Ülevaated

Tooteülevaateid veel ei ole.

Ole esimene, kes hindab toodet “ANTS LAIKMAA Kubistlik maastik, 1910-ndad”

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

* Copy This Password *

* Type Or Paste Password Here *