VIKTOR LEŠKIN Loksa rand. Sügis 1982
august 30, 2016
ALEKSEI VIILUP Akt 1935-40-ndad
jaanuar 5, 2018
Show all

ALEKSANDER MÖLDROO Tallinn Saiakäik 1981

Helista 5150553

Õrna ekspressionismibriisiga ja stiliseeringuga maalitud “Tallinn Saiakäik”, vaade sellele kohale on intiimne. Ehk küll seetõttu, et Tallinna vanalinn ongi väike kitsas ja intiimne, või ehk on kunstnik seda suutnud just täpipealt tabada. Varasügisene õhtune soe valgus heidab kiiri vaid väikesele osale maalist, ent selle armsa tundega on üle laotatud kogu maalipind.

Žanr:  linnavaade

Materjal: õli, papp

Kunstnik: ALeksander Möldroo

Mõõdud: 46 x 38,5 cm

Kirjeldus

Kunstniku kohta

Aleksander Möldroo (1902-1991) oli tuntud teatrikunstnik, kel on mahukas graafika- ning maalilooming. Samuti on ta teinud sisekujundustöid, millest kuulsamad on ehk 1933.-1934. aastal kavandatud Kadrioru lossi akende dekoratiivsed kardinad.

Möldroo õppis aastatel 1920-1922 Tallinna Kunsttööstuskoolis dekoratiivkunsti erialal, seejärel Pallases. 1923. aastal täiendas kunstnik end Pariisis ning töötas aasta hiljem Kaunase Riigiteatris, misjärel 1926-1928 Pärnu Endla teatris. Aastatel 1952-1957 oli ta aga Venemaal sunnitöölaagris.

Kunstniku loominguline tegevus on jagunenud kahte peasuunda: alates 1920. aastast kuni 1946. aastani oli tema peamiseks tööpõlluks teater, sealtmaalt on Möldroo loometöö põhiliseks monotüüpiad ja õlimaalid.

Möldroo tegevus teatrikunsti alal algas varakult. Kooli esimesel kursusel paistis noor kunstnik silma ning kooli õppejõud Vadim Cernov kutsus ta endale abiks Vene Draamateatrile dekoratsioone maalima. Samal ajal  Möldroo tegevus juba iseseisva teatridekoraatorina Hommikuteatris, kujundades rea lavastuste dekoratsioone. Ta oli tutvunud August Bachmanniga, kelle asutatud Tallinna Hommikuteater kujunes 1920-ndate aastate üheks huvitavamaks ekspressionistliku suunitlusega eksperimentaalteatriks. Samal ajal teostas Möldroo Estonias oma õpetaja Peet Areni kavandite alusel kolme lavastuse dekoratsioonid.

Pea kohe pärast Pallasesse õppima asumist määrati talle stipendium Pariisi sõiduks, ent tagasi tulles läks Möldroo tööle Leetu Kaunase Riigiteatrisse. Seal töötamise ajal teostas ta leedu kunstnike kavandite põhjal rea Borisas Dauguvietise seatud näidendite ja Dmitri Arbenini lavastatud ooperite dekoratsioonid.

Möldroo viljaka iseseisva töö periood algas 1926. aastal Pärnu Endlas, kus vähem kui kolme tööaasta jooksul kujundas ta mitukümmend näidendit, sh Shakespeare’i “Hamleti” ja Schilleri “Röövlid” jpt. Möldroost sai dekoraator, kes jälgis täpselt teose stiili ning oskas arvestada kujunduses lavastaja ideedega. Tema looming äratas tähelepanu ka väljaspool Pärnut ning 1928. aastal kutsus Leo Kalmet ta tööle Tallinnasse Draamateatrisse. Kahe hooaja jooksul lõi kunstnik rea dekoratsioone Rudolf Leini ja Paul Sepa lavastustele, millest silmapaistvamad olid muuhulgas Schilleri “Salakavalus ja armastus” ning Hugo Raudsepa “Mikumärdi”.

1930. aastal algab kunstniku rännutee, ta töötab ühe hooaja Jugoslaavias Belgradi Riigiteatris, misjärel reisib Balkanil ja Kesk-Euroopas. Nüüd saab õlimaal ja monotüüpia tema loomingu tähtsaks osaks. Viimane võimaldab nähtu kiiret jäädvustamist, mistõttu on monotüüpia eriti sobiv reisimuljete kujutamiseks.

Kuue aasta möödudes reisimise alustamisest jätkus Möldroo teatritöö Viljandi Ugalas ning kestis seal 1946. aastani. Lavakujundused Shakespeare’i “Othellole”, Kitzbergi “Tuulte pöörises”, Mika Waltari “Distsiplineerimata sugupõlvele” ja mitmele Hugo Raudsepa näidendile tähistasid Möldroo küpse loominguperioodi järjekordseid saavutusi.

Alates 1946. aastast on kunstniku loomingus põhikohal monotüüpia. Selles tehnikas loob ta linnavaateid, meeleolukaid Vana Tallinna kujutusi, aga ka Pärnu, Narva ja mitmed teised Eesti linnad on teda paelunud. Üha uuesti on ta pöördunud oma loomingus tagasi 1930. aastate reisimuljete poole