EVALD OKAS Akt kübaraga 2006

Kunstniku kohta

Evald Okas (1915-2011) õppis aastatel 1931-1937 Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratiivmaali erialal. Õpinguid jätkas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetas 1941. aastal maalijana. Samal aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ning kuulus alates 1942. aastast Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Muuhulgas on Evald Okas ka üks Nõukogude Kunstnike Liidu asutajaid (1943).

Juba varastest loomeaastatest on Okas silma paistnud portree- ja aktimaalidega, Teise maailmasõja ajal lõi realistlikke ajaloo- ja portreemaale ning portreejoonistusi, pärast sõda jätkas ajaloo- ja sõjateema käsitlemist, sh suuremõõtmelistes kompositsioonides – Estonia teatri laemaal koos Elmar Kitsega – ning maalis ka rannarahvast ja -maastikku. 1950-ndate teisel poolel hakkas Okas viljelema graafikat ning temast kujunes mitmesuguste tehnikate virtuoosne valdaja, ta on loonud hulga sarju ja üksiklehti. Senisest avarama temaatika ja subjektiivse vaatenurgaga eristuvad selleaegses eesti graafikas sarjad “Reisimuljed Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist” (1958, sügavtrükk, monotüüpia) ja “Pariis” (1962, kuivnõel), lisaks reisimuljetel põhinevad teosed. 1970. aastatest maalis Okas peamiselt meelelisi akte ning erksakoloriidilisi teatraalseid figuurikompositsioone, 1990-ndatel jäädvustanud taas reisimuljeid. Kunstniku viljaka ja mitmekülgse raamatugraafikaloomingu tippe on “Kalevipoja” autolitotehnikas illustratsioonid (1961). Tema joonistamismeisterlikkus ilmneb ka portreejoonistustes ning peamiselt sügavtrükitehnikas, portree- ja aktimotiividega eksliibristes (mida on üle kolme tuhande).