PARUN GERHARD PAUL VON ROSEN Rand 1920

Kunstniku kohta

Parun Gerhard Paul von Rosen (1856-1927) on Rakverest pärit 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguses üks silmapaistvamaid baltisaksa maastikumaalijaid. Lisaks Eestile on tal oluline koht ka Läti kunstiloos. Oma nooruse veetis kunstnik Tallinnas, kus elas aeg-ajalt hiljemgi. Ta õppis 1870. aastatel Peterburi Kunstide Akadeemias, seejärel Düsseldorfi akadeemias professor Eugen Dückeri juures ning oli silmapaistev nii akvarellis, õlimaalis kui ka guašis.

Von Rosen sündis parun Woldemar von Roseni ja Marie Zoege von Manteuffeli perekonda. Peterburi Kunstide Akadeemias õppis ta arhitektuuri ja maalikunsti, Düsseldordi Kunstiakadeemias maali. Aastail 1891–1919 elas ta Riias – ta oli Jung-Stillingi kunstikoolis õpetaja, hiljem direktor. Sellest koolist sai hiljem Riia Linna Kunstikool, mille direktor ta oli kuni 1909. aastani. Seejärel jätkas Rosen õpetajana Riia Polütehnikumis ning oli tuntud kriitik Baltisaksa ajakirjade-ajalehtede veergudel.

See, et Parun von Rosen valiti koos Vilhelms Purvītisiega (Riia Linna Kunstikooli direktor pärast von Rosenit) teostama 1905. aastal valminud Riia Linna Kunstimuuseumi freskosid, näitab kui kõrgelt hinnatud von Rosen Baltimaades oli. Muuseumi teise korruse lünetid kaunistas kunstnik maaliliste vaadetega Riiast, Tallinnast ja Eesti mereäärsest.

1919. aasta bolševike okupatsiooni ajal hukati von Roseni abikaasa, maalikunstnik Marie von Rosen, misjärel kolis professor oma kolme pojaga Saksamaale. Sellest hoolimata korraldati juba 1927. aastal Tallinas populaarse kunstniku suur mälestusnäitus.

Gerhard von Rosen töötas kunstnikuna nii Peterburis, Tallinnas ja Riias. Riias töötades esines ta aktiivselt ka Eestis toimunud näitustel. Tema loomingus on vabaõhumaalile omast hetke- ja meeleolutunnetust ning ajastuomast juugendlikku dekoratiivset vorminägemist. Konservatiivsemale käsitluslaadile truuks jäädes ei püüdnud ta suhestude 20. sajandi uute kunstivooludega. Temalt pärineb rida meeleolukaid Eesti ja Läti vaateid.