RAIMO SAARE Kaks akti 1950-ndad
märts 21, 2018
RICHARD UUTMAA Tormine meri 1973
märts 21, 2018
Show all

RICHARD KALJO Kvartett

Helista 5150553

“Kvartett” kujutab ekspressiivses laadis joonistatud lõbusaid muusikuid, kes paistavad silma oma spetsiifiliste näoilmete tõttu, mille kunstnik  neile andnud on. Tundub, et tegu on Richard Kaljo loominguperioodi hilisemast ajast, 1960-ndatest pärit tööga. Eesti Kunstimuuseumis on samas tehnikas ja samas joonistuslaadis teostatud graafiline leht, mis kujutab tantsivaid inimesi ja on pealkirjastatud “Kell 1.00” (1965), mis tundub olevat justkui “Kvarteti” teine pool (ühel pool pillimängijad ja teisel pool tantsijad). Üldsegi mitte hinnanguliselt võiks iseloomustada sedagi teost kui “võrratu joonistusoskusega loodud nõukogude elu pisiseikade jäädvustus”.

Žanr:  olustikud

Materjal: linoollõige

Kunstnik: Richard Kaljo

Mõõdud:   47 x 32 cm

Kirjeldus

Kunstniku kohta

Richard Kaljo (1914-1978) lõpetas Pallase 1940. aastal. Ta töötas Tartus vabakutselise kunstnikuna, 1944-1948 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna. 1946. aastal käis Kaljo loomereisil Armeenias koos Alo Hoidre, Elmar Kitse, Evald Okase ja Günther Reindorfiga.

Eesti kunsti bibliograafilise leksikoni andmetel viljeles Kaljo figuurikompositsiooni, linnavaadet, akti ja portreed, tehnikatest peamiselt puugravüüri, vähem linoollõiget ja kuivnõela. Varastes teostes on ta kujutanud ekspressiivselt ja groteskselt värvikaid agulitüüpe ning ilmneb Eduard Wiiralti ja Arkadio Laigo figuurikäsitluse mõju. 1940. aastate loomingus kajastub nii otsesemalt kui kaudsemalt kaasaeg – poliitikasündmused, Teine maailmasõda ja sõjajärgne laastamistöö. Kümnendi lõpus asendus ekspressiivne laad kerge eepilisega.

Richard Kaljo graafikaloomingu tipuks olid aastad 1941-1944. Temas nähti Wiiralti järglast. Endel Kõks kirjutas ajakirjas Mana 1962. aastal, mil talle sattus näppu Kaljo aasta varem Eestis välja antud graafikamapp: “Richard Kaljo – kes õppis KK “Pallases” a. 1926 ja lõpetas selle graafikaklassi Arkadio Laigo õpilasena 1940 – oli üks kõige lootustandvamaid noori andeid ja tema kaasõpilastel ei olnud mingit kahtlust, et temast saab Eduard Wiiralti trooni pärija. Niivõrd tugev oli tema loomupärane joonistamistalent, komponeerimisoskus ja tehnikate tundmine. Ta astuski julgesti Wiiralti jälgedesse, kartmata talle kohati kandadelgi sõtkuda… Neid lehti silmitsedes tekib vaatlejas mingi kurb tunne: kõik see, millega too andekas kunstnik oli varustatud juba kahekümne aasta eest, on alles, kuid midagi pole juurde tulnud, temas ei ole toimunud sisemist vabanemist, ta temaatika ei ole avardunud ja graafilise ning plastilise vormikäsitamise esialgset staadiumi ei ületanud.” Olles Wiiralti järglane, tõusis Kaljo aastateks 1942-1944 oma loomingu kõige küpsemale tasemele, kuid sotsrealismi doktriin peatas ta tähelennu. Ta võttis huumoriga nõukogude kunstipoliitika käske ja keelde. Ta tegi valmis – nagu mitmed teisedki – oma Lenini, kuid ei üritanud tegelikult midagi ülevat, üldinimlikku, vaid visandas elu koomilisi, argipäevaseid, sageli ka himukaid pilte. Tema sõjajärgses loomingus ongi parimad ennast julge ükskõiksusega pakkuvad naisaktid või barokiajastu romantilised tegelased “Kolmes musketärist”. Nii jäi taevasselend ära ja Kaljo kritseldas – küll võrratu joonistusoskusega – nõukogude tegelikkuse pisiseiku.

1950-ndatel Kaljo objektiivsusetaotlus süvenes, figuurid taandusid stafaažiks. Kunstniku vabagraafikaloomingu uus kõrgaeg oli 1950-ndate lõpul, mil korduvad varem käsitletud teemad, kuid realistlikus lahenduses ja tehnika on viimistletum. Kaljost kujunes oma aja meisterlikem kõrgtrükitehnikate valdaja, tema teostes ühinevad toongravüüri varjundirikkus, musta ja valge pinna kontrastsus ning isikupärane kontuur. Ta viljeles vabagraafika kõrvalt kogu aeg raamatuillustratsiooni, 1950. aastatel sai see peamiseks. Kaljo on illustreerinud aime-, teadus- ja tarbekirjandust, eesti, lääne ja vene ilukirjandust ning lasteraamatuid. Ta eelistas sulejoonistust, milles illustreerinud muuhulgas  Aleksandr Tvardovski poeemi “Muraavia maa” (1953) ja Alexandre Dumas’ romaanid “Kolm musketäri”.

 

Logi sisse

Kaotasid parooli?