RICHARD KALJO Kvartett
märts 21, 2018
TÕNU MÄSAK Tellisetehas 1969
märts 21, 2018
Show all

RICHARD UUTMAA Tormine meri 1973

Helista 5150553

“Tormine meri”: meremaalid on Richard Uutmaa üks kaubamärke. Tugevate toonidega, sügava sinise ja türkiisiga rahutu meri on maalitud teravalt, see lõikab silmapiiril taevast lahku. Taevas on seevastu hele, sügavate üleminekutega, see laotub kaarjalt üle maa. Ehk on vaade liialt kitsas, et tekiks emotsioon tõelisest looduse vägevusest, ent võib kahelda, kas see kunstniku eesmärk ülepea oligi. Siin võib hoopis rohkem tunda üksindust ja vihjet mõtisklemisele.

Žanr:  maastikud

Materjal: akvarell, paber

Kunstnik: Richard Uutmaa

Mõõdud:  42,5 x 62,5 cm

Kirjeldus

Kunstniku kohta

Richard Uutmaa (1905-1977) lõpetas Pallase Nikolai Triigi meistriateljees 1935. aastal. Seejärel omandas ta 1938. aastal Tartu Ülikooli juures kunstikooli joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Kuni 1944. aastani töötas Uutmaa peamiselt kodukohas Altjas. Kuni 1950. aastani oli Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis õppejõud  ning seejärel tegutses vabakutselisena.

Uutmaa tõi 1930-ndate teisel poolel Pallase maalikoolkonda mereteema ja Eesti põhjaranniku olustiku. Tema meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka: loodusekujutus on elutruu, veidi poetiseeriv. Maastikuvaated jagunevad maalimiskoha järgi tsüklitesse: Vääna, Kiisa, Saaremaa, Viru rannik ja Lõuna-Eesti. Tema maalides on meeleolukaid nurgakesi, efektseid päikeseloojangu- ja kuuvalgusepilte ning suurejoonelisi panoraame.

1950-60-ndate aastate vahetus tähistab eesti kunstis murranguprotsessi algust. Kaasaegse Lääne kunsti näitused, mida oli alates 1957. aastast võimalik Moskvas näha, eri viisidel läbiimbuv informatsioon vallandasid otsingud abstraktses laadis ja kollaaži alal, tiivustasid ekspressiivsema väljenduslaadi kujundamist figuratiivses kunstis. Loodusesse kiindunud, selle kujutamises suure professionaalse meisterlikkuse saavutanud ja oma tee leidnud Uutmaad see protsess pealtnäha ei puudutanud. Tollal levinud karmile stiilile omane geomeetriline stilisatsioon, graafilise elemendi rõhutamine, kontuuride-pindade rütmikus, mis sobis nii hästi Lepo Mikkole, ei sobinud  talle. Niisamuti ei paelunud teda tähendusrikkus, mida neil aastatel hakati figuraalkompositsioonile omistama ja sealt otsima. Ta ei näinud selles žanris enda jaoks edasimineku võimalust ning orienteerus puhtale maastikule.

Üldine vabam hingamine mõjutas aga kaudselt tedagi, innustades maalima üldistavamalt nii vormis kui värvis, väljendama ennast intensiivsemalt. Ta osales üldises muutuses loominguga, mis säilitas tema isiksusest ja maalijatemperamendist tuleneva ilme. Tema looming aastaist 1957-1977 ei kujuta endast mingit seiskunud tervikut, vaid see kätkeb erinevaid alaperioode.

Osa väiksemaid maale sündis kohapeal natuurist, üldiselt tegi aga kunstnik looduses eelkõige eskiise – esialgu värvi-, hiljem viltpliiatsitega. Ka looduses maalitu vajas enamasti ateljees viimistlemist. (Otepää ümbrus, Pühajärv, Nüpli, Rõuge ja Saaluse järved olid tema lemmikmotiivid, mille kõrval maalis ta aga rohkesti teisigi paiku Lõuna-Eestis, sageli korduvalt, muutes vaatenurka, varieerides üht või teist detaili.)

Ikka ja jälle naasis Uutmaa aga põhjarannikule, kus vaadeldavail aastakümnetelgi on maalitud arvukalt töid. Tema bränd – Altja neem võrgukuuridega on olnud mudeliks maalidele “Õhtusel rannal” (1957) ja “Rannakülas” (1959, mõlemad teater Estonia).

1960. aastate jooksul hakkas akvarelli osakaal Uutmaa loomingus kasvama. Ta oli akvarellinud juba koolipoisina, siis Pallases, hiljem kasutanud seda tehnikat pigem eskiiside maalimiseks. 1960. aastate teisel poolel läheb tal käsi akvarellis tõeliselt lahti. Neist ning järgnevatest asjadest pärineb rida suuri säravaid töid Saaremaalt, Altjalt, Eismalt, Lõuna-Eestist. 1970. aasta paiku muutus tema käsitluslaad veelgi üldistavamaks ja virtuooslikumaks. Ta maalis merepilte, rannavaateid, loodusmotiive erinevatest aastaaegadest. On hämmastav neis avalduv vahetu loodusetunnetus, ehkki teosed on valminud ateljees. Akvarelli üks eeliseid kunstniku silmis seisneski ehk võimaluses töötada rohkem kodus.

 

 

Logi sisse

Kaotasid parooli?