AARNE VASAR Külla saabus kannataja 1992

Kunstniku kohta

Aarne Vasar (1949-1994) on läinud eesti kultuurilukku mitmekülgse loojana – karikaturisti, akvarellisti, animafilmide kunstniku ja lavastajana. Ta tegutses ligi tosin aastat Tallinfilmis kunstnik-animaatorina ning hiljem vabakutselise kunstniku ja Eesti Joonisfilmi kunstnik-lavastajana. Selle kõrvalt pühendus ta paarikümne aasta vältel ka ühiskonnakriitilisele karikatuurile, mille menu tõi rohkesti auhindu Jaapanist, Leedust, Jugoslaaviast ja kodumaalt.

Vasar esines kõigil Eestis korraldatud karikatuurinäitustel ajavahemikul 1976-1988. Väga paljude jaoks oli Aarne Vasar aga ennekõike joonisfilmikunstnik. Andrus Kivirähki stsenaariumi järgi valminud “Setu vurle küüsis” (1993) on vahest enim tuntud, ent temalt pärinevad ka lühifilm “3 x 1″ (Koos Hillar Metsa ja Heiki Ernitsaga) ning “Me lendame”. Viimane pälvis rahvusvahelisel filmifestivalil “Krok” 1991. aastal peaauhinna. Aarne Vasara akvarellid on enamasti sürrealistlikud, nagu nt seeria “Põlemine” (1982), “Vana narri blues” (1987), “Mõtisklev totalitarist” (1988), “Võitlejad” (1989), “Vaikelu” (1993) jt.

Paralleelselt animaatori tööga hakkas Vasar avaldama ajakirjanduses karikatuure, ent kuna karikatuuride joonistamine eeldab vastutulekut vaatajale, arusaadavas keeles väljendamist, soovis Vasar endale ilmselt suuremat loomingulist vabadust ja nii sündis käesolev stiil. Teadlikult sürrealistiks pole ta soovinud hakata, kuid tema enda sõnul surus see laad ennast vägisi peale. “Alateadvusel on minu loomingus suur roll,” on kunstnik öelnud.