AARNE VASAR Külla saabus kannataja 1992
november 17, 2015
ERNST KOLLOM Akt
november 17, 2015
Show all

AARNE VASAR Öine külaline (Nukker Külviaeg) 1992

Helista 5150553

“Öine külaline (Nukker külviaeg)”. Pimedusest ilmub abstraktne kompositsioon. See, mis esmapilgul tundus olevat nägu, on hoopis naise alasti keha ja piiluaukudega müür on hoopis kavala ilmega vanamehe maskilaadne nägu. Vormid ilmnevad millegi muuna, kui nad tegelikult on, või vastupidi… Kindel ei või olla milleski. Ka maastikule ei näi vihjavat midagi, kujundeid läbiv värviline ruudustik näitab justkui midagi täiesti teist, midagi linlikku, midagi vanaaegset. Teisalt tundub jällegi pealkirja sõnasõnaline tõlgendus liiga julge, otsida tuleks igaühel oma metafoori, kuna töö näib vaatajat selleks kutsuvat.

Žanr:  kompositsioon

Materjal: akvarell, guašš

Kunstnik: Aarne Vasar

Valminud: 1992

Mõõdud: 66 x 66 cm

Kirjeldus

Kunstniku kohta

Aarne Vasar (1949-1994) on läinud eesti kultuurilukku mitmekülgse loojana – karikaturisti, akvarellisti, animafilmide kunstniku ja lavastajana. Ta tegutses ligi tosin aastat Tallinfilmis kunstnik-animaatorina ning hiljem vabakutselise kunstniku ja Eesti Joonisfilmi kunstnik-lavastajana. Selle kõrvalt pühendus ta paarikümne aasta vältel ka ühiskonnakriitilisele karikatuurile, mille menu tõi rohkesti auhindu Jaapanist, Leedust, Jugoslaaviast ja kodumaalt.

Vasar esines kõigil Eestis korraldatud karikatuurinäitustel ajavahemikul 1976-1988. Väga paljude jaoks oli Aarne Vasar aga ennekõike joonisfilmikunstnik. Andrus Kivirähki stsenaariumi järgi valminud “Setu vurle küüsis” (1993) on vahest enim tuntud, ent temalt pärinevad ka lühifilm “3 x 1″ (Koos Hillar Metsa ja Heiki Ernitsaga) ning “Me lendame”. Viimane pälvis rahvusvahelisel filmifestivalil “Krok” 1991. aastal peaauhinna. Aarne Vasara akvarellid on enamasti sürrealistlikud, nagu nt seeria “Põlemine” (1982), “Vana narri blues” (1987), “Mõtisklev totalitarist” (1988), “Võitlejad” (1989), “Vaikelu” (1993) jt.

Paralleelselt animaatori tööga hakkas Vasar avaldama ajakirjanduses karikatuure, ent kuna karikatuuride joonistamine eeldab vastutulekut vaatajale, arusaadavas keeles väljendamist, soovis Vasar endale ilmselt suuremat loomingulist vabadust ja nii sündis käesolev stiil. Teadlikult sürrealistiks pole ta soovinud hakata, kuid tema enda sõnul surus see laad ennast vägisi peale. “Alateadvusel on minu loomingus suur roll,” on kunstnik öelnud.