KARL BURMAN sen Maja ja hobune 1960-ndad
märts 20, 2018
LOUIS PAVEL talunaine ämbriga 1940-ndad
märts 20, 2018
Show all

LINDA KITS-MÄGI Aguli pilt 1966

Helista 5150553

Linda Kits-Mägi maalimislaad on äärmiselt hoogne, impressionismilähedane, ent detailitäpne. Tema tundlik valgusekäsitlus on silmapaistvalt esil kõigis tema maalides. Ka sombusesse “Aguli pilti” (ka “Esimene lumi) tungib elurõõm ja visuaalselt efektne värskus.

 

Žanr:  olustikud

Materjal: õli, papp

Kunstnik: Linda Kits-Mägi

Mõõdud:   49 x 34,5 cm

Kirjeldus

Kunstniku kohta

Linda Kits-Mägi (1916-1990) õppis alates 1934. aastast Pallases ning lõpetas 1943. aastal Tartu Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused, Ado Vabbe õpilasena. Linda Kits-Mägi loomingu varasemasse perioodi kuuluvad peamiselt värvikad lillemaalid ja mitmed valgusküllased interjöörid. Loomingulistel matkadel Samarkandis ja Taškendis 1947. aastal, eriti aga järgneval aastal Gurzufis maalib kunstnik arvukalt säravaid päikeseküllaseid maastikuetüüde. Neis kajastub keskenduv huvi erksate valgusprobleemide lahendamise vastu. Samast ajalõigust äratavad tähelepanu poeetilised Tartu vaated kevadiste aedadega ning tundliku atmosfäärikäsitlusega talvemotiivid.

Kunstinäitustel võis tema töid näha juba 1940. aastast alates. Tema teoseid on eksponeeritud ka eesti kunsti dekaadi näitusel Moskvas, samuti üleliidulistel kunstinäitustel. Eriti sageli esines ta saksaaegsetel näitustel nii Tartus kui Tallinnas. Esimest korda sel perioodil pääses Kits-Mägi näitustele Tallinnas – 1942. aasta kevadnäitusele jõudsid tema kolm õpimaali. Tallinna juhtiv kriitik Alfred Vaga pani noort kunstnikku tähele ja märkis, et natüürmortidest väärib esiletõstmist “aga iseäranis Linda Mägi “Lilled laual”, mis osutab arenenud maitset ja peent värvimeelt ühenduses vaba impressionistliku käsitlusega”. Helmi Üprus seob Linda Kits-Mäe kolmikuga Mikko-Kits-Kõks ja leiab, et tema “näilise kergusega loodud maastik ja lilled on värsked. “Põllulilledes” on vajalise hellusega talletatud eesti põllupeenra südamelähedus ja “Lilled” paeluvad hea valgusega”. 1943. aasta Tallinna kevadnäitusel pälvib kunstnik üsna põhjaliku arvustuse Alfred Vagalt: “Tunduvat võimete avardumist osutab samuti Linda Kits-Mägi. Seni tähelepanu äratanud vaikelu maalijana, tõendab ta end nüüd maalinguga “Tulevalgel”, et ta võib niisama hästi, samasuguse vabadusega pintslitehnikas kujutada ka žanrilist ainestikku, kusjuures tuleb märkida, et lambivalguse edasiandmine on raskemaid maalikunstis. Selle ülesandega on kõnealuses teoses aga tõesti hästi toime tuldud. Lisaks näitab sama kunstnik tähelepandavaid võimeid veel maastikumaalijana.”

Linda Kits-Mägi loominguline tegevus intensiivistub alates 1954. aastast. Kunstnik maalib enamasti natüürmorte ja lillemaale. Tema temperamentselt värvirõõmus, kohati hele koloriit on rikastunud; koloriiti keskendava aktsendina esinevad tihti rõkkavad täiskõlalised mahlakad toonid. Meisterlikumalt kasutab kunstnik väljendusvahendina ka valgust. Vähemal määral kuulub Kits-Mägi teemade ringi portree ja figuraalne kompositsioon. Esiletõstmist väärivad tiheda psühholoogilise koega autoportreed ning mitmed lapsi ja noori kujutavaid maale nagu “Sebastian loeb” (1958), “Enne esinemist” (1958), “Õpilane” (1959) jt. Nendest “Sebastian loeb” ja “Õpilane” on maalitud kunstnikule uudses, tugevate värvikontrastidega pinnalises käsitluslaadis. Maastiku alal töötab kunstnik järjekindlamalt alates 1956. aastast, pärast loomingulisi matku Viljandi ümbrusesse, Saaremaale jm.

 

Logi sisse

Kaotasid parooli?